Statistikaamet avaldas reedel 2023. aasta kolmanda kvartali palkade statistika, tuues esile huvitavaid trende, mis võivad mõjutada kinnisvaraturu dünaamikat.
Kolmanda kvartali keskmine brutokuupalk oli 1812 €, samal ajal kui mediaanpalk jäi 1500 euro kanti. Võrreldes teise kvartaliga vähenesid mõlemad näitajad veidi, kuid aastases perspektiivis kasvas palk siiski märkimisväärselt – enam kui kümnendiku võrra.
Palgatõus oli eriti märgatav teises kvartalis, mil keskmine brutokuupalk ulatus 1873 € ja kasvas aasta tagusega võrreldes 12,4 protsenti. Sama perioodi mediaanpalk oli 1524 €.
Palgatasemed erinevates majandussektorites
Statistikaameti analüütik Liina Kuusiku sõnul oli tegevusalade lõikes märgatav erinevus keskmistes brutokuupalkades. Kõrgeimad palgad olid info ja side (3222 €), finants- ja kindlustustegevuse (2813 €) ning energeetika (2376 €) tegevusaladel. Seejuures näitas majutuse ja toitlustuse (1197 €), muude teenindavate tegevuste (1202 €) ning kinnisvaraalase tegevuse (1265 €) sektor madalamaid keskmisi palku.
Huvitav on märkida, et keskmine brutokuupalk kasvas enim hariduse (18,2 %) ja tervishoiu ning sotsiaalhoolekande (14,9 %) tegevusaladel.
Piirkondlikud erinevused
Kinnisvaraturu kontekstis on olulised ka erinevused maakondades. Kõrgeim keskmine brutokuupalk registreeriti Harju (2040 €) ja Tartu maakonnas (1790 €), samal ajal kui madalaimad olid Valga (1336 €) ja Saare maakonnas (1393 €).
Aastases võrdluses tõusid palgad kõige enam Ida-Viru (11,8 %) ja Valga maakonnas (11,5 %). Rapla (8,6 %) ja Lääne maakonnas (8,6 %) jäi palgatõus tagasihoidlikumaks.
